Eluringikeskus

🌿 MAIKUU sõnas ja pildis 🌿

“Kas te täna teeksite Eluringikeskuse käivitamise ja juhtimise juures midagi teisiti?” küsis üks külastaja. Mõttepaus. “Mitte midagi!”

Need lühikesed kolm ja pool aastat, mis me hooldusteenust oleme osutanud, on olnud üks pidev õppimise ja avastamise, enda ja teiste kuulamise aeg. Väikese üksmeelse juhtkonnaga ettevõttes on otsuseid võimalik vastu võtta kiiresti ja tõhusalt. Seega, kui miski ei toimi ja vajakski teisiti tegemist, saab ja tulebki seda teha kohe.

Eluringikeskuse kui organisatsiooni üks alussammastest on avatus.
Avatus on meie mõtteviisis, meie eluhoiakus, meie väärtustes.
Oleme avatud õppimisele, uutele kogemustele, arengutele ja võimalustele, ka teistsuguselt tegemisele. Meie soov pakkuda maailmatasemel parimat hooldusteenust kannustab meid olema uudishimulikud ja paindlikud elanike, nende lähedaste ning töötajate päris vajaduste ja soovide suhtes. Ükskõik millistes valdkondades – alates elanike toidu eelistustest, tegevustesse kaasatusest või igapäevaste toimingute juures, aga ka tervislike seisundite seiramises ja parima raviplaani leidmises koostöös perearstidega – kõikjal saab märkamist ja vajadustega arvestamist suurendada.

Nii nagu kevad ise pakkus rohkelt silmailu ja tegemislusti, nii rikkalik ja mitmekesine oli ka külaliste ja tegevuste nimekiri Eluringikeskuses, mille lehekuu lõppedes kokku lugesime.

Muusikalist rõõmu pakkusid:
🔹 Põltsamaa Adventkoguduse muusikud
🔸 Ansambel Ojar ja Einar
🔹 Raatuse kooli laulu- ja tantsulapsed
🔸 Lasteaed Puhhi lapsed
🔹 Eluringikeskuse ansambel.

Vestlusringis kohtusid elanikega:
🔹 Maire Aunaste ja tema mõmm Sõstrasilm
🔸 Woldloppet master suusamees Kunnar Zirk, kes on ühtlasi ka Eluringikeskuse toitlustusjuht
🔹 kuningpüüton Deisy oma lahke perenaisega.

🟠 Kohtumiste sarjas „Minu elulood“ jagati isekeskis lugusid oma kooliajast.
🔵 Maikuus võõrustasime ja jagasime oma parimaid praktikaid sotsiaalministeeriumi juhtkonnaga, tudengitega Tartu Tervishoiu Kõrgkooli hooldustöötajate erialalt ning Laagri ja Tartu Kolgata koguduse rahvaga.
🟠 Kasvuhoone hooaja avasime koos Servier ravimifirma vahvate naistega, kes oma vabatahlikkuse projekti meie juures ellu viisid.
🔵 Tähistasime rahvusvahelist õdede päeva ning osalesime Maijooksul.
🟠 Juhtmeeskonna ja tugispetsialistide iga-kevadisel arenguseminaril kavandasime ühist teekonda ning tulevikuarenguid.

Selliselt – olles nii füüsiliselt avatud ustega maja kui ka organisatsiooniliselt avatud meelelaadiga, saame kohtuda paljude uute inimeste ja algatustega, ideede ja mõtteviisidega. Jagada inspiratsiooni ning saada ise inspireeritud, et mitte ainult meie elanikel oleks päevades rohkelt elu, vaid ka kõigil meie töötajatel, sest avatus innustab, motiveerib ja aitab saada oma töös professionaalsemaks.

Eluringikeskuse tugeva meeskonna alus on muuhulgas ka ühiselt loodavad traditsioonid.
Täna tähistasime üheskoos tervist ja liikumist, aga ennekõike ikka üksteise seltskonda ning sõprust!

🇪🇪 VEEBRUAR 🇪🇪
Vabariigi Presidendi aastapäevakõne algas mõtetega esimese klassi lastelt. Ka meie elanikud jagasid vabariigi aastapäeva eel oma mõtteid Eesti kohta.
“Eesti on minu jaoks kõik! Minu kodu ja vanemad.”
“Ma olen siin sündinud, olen elupõline eestlane. Pean rõõmu tundma selle üle.”
“Eesti on minu enda maa, normaalne kodu ja töö olukord.”
“Siin on kodune ja turvaline tunne.”
“Ma olen harjunud siin elama, ükski teine riik mind ei huvita.”

Praegused ajad pakuvad rohkelt võimalusi alustada kõnesid ja vestluseid ärevate nootidega. Jah, vahel mõjuva põhjusega. Kuid enamus meist leiaks kindlasti vähemalt sada argumenti – kui vaid ise tahaks, mis minu elus on hästi ja mille eest ma olen tänulik. Sada oleks isegi vähe, agaramad leiaks põhjuseid sadu.

Päevadele elu juurde ei juhtu iseenesest. Isegi mitte maailmatasemel tingimustes kogu hoolitsuse ja armastusega, mida üks eakatekodu saab pakkuda. Üks kimp komponente, et päevades oleks elu, on tänulikkus, postitiivsus ja oskus näha enda ümber head ning seda ka välja öelda. Teisi enda ümber head märkama ei saa sundida, küll aga saame seda ise teadlikult teha. Öelda kavatsetult rohkematele julgustavaid sõnu ning seeläbi muuta keskkonda enda ümber paremaks.

Positiivsust ja tänulikkust annab ka vabatahtlik teenimine. Nii kinnitasid Eluringikeskuse vabatahtlikud kaasapanustajad, kellega lõunalauas koos selle maja lugusid rääkisime. Samuti oldi ühel meelel, et ise andma tulles lahkud alati rohkem saanuna. Aitäh, teile kõigile, kes oma andeid ja oskusi meie elanikega rõõmsalt jagate!

Veebruari meisterlike soorituste eest kummardame ja ütleme
🔹aitäh, lõõtsamees Raul,
🔹aitäh, tantsurühm "Kalda",
🔹aitäh, Annelinna muusikakooli lapsed,
🔹aitäh, major ja pastor Urmas Roosimaa.

Kui vastlakuu tähtpäevad andsid häid võimalusi näidata üles tänulikkust sõprade, oma riigi ja rahva eest, siis alanud märts ei ole selleks kehvem kuu: naistepäev, emakeelepäev, kevade algus. Aga siiski mitte kalender ei peaks meile tänulikkuses teed näitama, vaid meie oma elu ja selle valikud.

❄️JAANUAR❄️
Äratundmisrõõm

Oleme ikka vahel mõelnud, et mis see on, mis teeb elanike elu Eluringikeskuses nii mõnusaks. Mõnusaks, see tähendab inimesed on vahvalt toimekad, suhted on head, tervised on korras, lähedased on rõõmsad ja tänulikud. Uksed on lahti ja rahvast liigub palju. Päevades on rohkelt elu.

Nimekirja põhjustest saaks venitada päris pikaks.
Kuid seekordne taipamine – kuidas see elu siin ikka nii mõnus on, tuleb ühest kuuldud mõttest:
“Meid igapäevaselt ümbritsev ruum ei pea mitte lihtsalt täitma hästi oma funktsiooni, vaid ka tunduma hea.”
Täiesti loogiline ju!
Kitsastest koridoridest tunneme vajadust ruttu läbi joosta, kuid avatud ruumides aeglustame tempot. On uuritud, et avarad, valgusküllased ruumid võivad arendada loovust, tervendada, inspireerida, liita omavahel inimesi, aidata meil endaga kontakti saada ning leevendada stressi. Suurtel akendel ja päikesevalgusel on positiivne mõju meie aju aktiivsusele ja kognitiivsele võimekusele. Vähem olulised ei ole asjad ja materjalid, millega end ümbritseme.

Sotsiaalministeeriumi õigusakti järgi peab üldhooldusteenusel oleval inimesel olema magamistoa pinda kahekohalise majutuse korral vähemalt 12m², lisaks mõni m² ka väljaspool tuba vabaaja veetmiseks. Eluringikeskuse magamistoad on heldelt kaks korda suuremad, kui on seatud nõuded, toas on privaatne vannituba. Vabaaja veetmiseks on ruutmeetreid kümnetes kordades rikkalikumalt kui on sätestatud õigusaktis.

Kui ruumi on külluslikult, mahub majja lahkelt igasuguseid tegevusi: nii koordineeritud kui isetekkelisi, nii planeerituid kui spontaanseid, nii elanikele kui töötajatele. Olgu grupiviisilised või individuaalsed, ekstravertidele või introvertidele – kõikide soovidele on Eluringikeskuse rohked ruutmeetrid avatud.
Rääkimata veel suurest, looduslikult mitmekesisest ja funktsionaalsest sisehoovist.

Talvekuul pakkusid kõigile ja rohkelt elamusi:
❄️Laulustuudio Fa-Diees laululapsed
❄️Lasteaed Puhhi mudilased
❄️Puhja kultuurimaja naiskoor
❄️Ajaloolane Andres Jõgar vestlusringis
❄️Tantsugrupp Carinito
❄️Ansambel Talisman

Võõrustasime ja jagasime parimaid praktikaid Valga kutseõppekeskuse hooldustöötaja IV kutsetaseme õppuritega. Töötajate õppepäeval saadi nii uusi teadmisi, kui pandi end ka olemasolevates teadmistes proovile.
Ilma, et nina ja sõrmed ära külmuksid, toimus elanikele juba traditsiooniline talispordipäev siseruumides.

Olgu kodus või hooldekodus, ruumid, kus elame ja viibime, ei saa olla lihtsalt päevade möödasaatmise konteineriks. Pakkumaks emotsionaalset, mentaalset ja isegi vaimulikku tuge on meid ümbritseval ruumil väga oluline roll.
Ja nii ongi meie elanikel, nende lähedastel ja meil endalgi töötajatena siin mõnus.