Emor

🎙Brändid saavad sisuloojatelt parima tulemuse siis, kui usaldavad neid partnerina, annavad selge briifi ja jätavad ruumi ka sisulooja enda ideedele, leidsid sisuloojad Hanna Martinson ja Harri Hanson taskuhäälingu „Point+“ värskes episoodis.

🎙„On neid brände, kellelt tuleb väga-väga detailne briif, kus kolmandal sekundil peab logo näitama,“ ütles Hanson. Tema sõnul selline lähenemine ei toimi, sest kui vaatajale on kohe selge, et tegemist on reklaamiga, keritakse enamasti edasi. Paremini toimib sisu, mis pakub esmalt väärtust. „Kui me suudame anda inimesele kasulikku infot, meelelahutust või väikest naeruhetke, siis tal on palju lihtsam video lõpus see reklaamsõnum vastu võtta,“ lisas Martinson.

🎙Kuigi paljud ettevõtted keskenduvad Instagramile, tõi Martinson esile TikToki. „Eesti brändid, kes ei ole veel TikTokis, mida te teete, elu käib ammu seal,“ ütles ta. „Insta on rohkem ikkagi kureeritud. TikTokis sa ei pea olema sisulooja, sul ei pea olema suurt jälgijaskonda, et su video lendaks.“

🎙Sisuloomet tehes eelistavad mõlemad enamasti telefoni, sest professionaalse kaameraga filmitud sisu võib jätta liiga reklaamiliku mulje. „See etapp on sisuloomes tänaseks lõppenud, kus kõik peab olema ülimalt fine (kaunis). Neid ilusaid pilte ja videoid on terve internet täis, see ei huvita enam kedagi. Nüüd lähebki tagasi raw (toores) ja unedited (töötlemata) asja poole,“ sõnas Hanson.

🎙Martinsoni edu üheks põhjuseks peab Hanson tema mitmekülgsust. „Täna me kuuleme agentuuridelt, et Hanna profiil on niivõrd lai, et see saab olla alates make-up’ist kuni tolmuimejani. See ongi Hanna eripära,“ ütles ta. Koostööde kõrval peab Martinson oluliseks ka isikubrändi. „Inimene on hakanud mind ju jälgima mitte sellepärast, et ma nii ägedalt seda šampooni reklaamin, vaid sellepärast, et ta leiab minus midagi. Kõikide sisuloojate tugevus ongi nemad ise. Oma isiksuse, arvamuste, riietuse ja sisuga loodki selle, mis teeb sind eriliseks.“

🎙 Hanson usub, et kümne aasta pärast teevad nad Martinsoniga sama tööd suuremale publikule ja suurema tasu eest. Tema hinnangul aitab välisturgudele jõuda tehisaru, mis tõlgib videod ja kohandab suu liikumise sihtkeele järgi.

🎙 Kui sageli tasub sotsiaalmeedias postitada? Kui p**k peaks olema edukas lühivideo? Mida arvavad Martinson ja Hanson UGC-sisust ning kes on nende hinnangul üks Eesti edukamaid sisuloojaid? Juttu tuli ka sisuloojate igapäevatööst, enesetsensuurist ja levinumatest vigadest sisuloomega alustades.

Loe-kuula-vaata lähemalt: https://emor.ee/blogi/hanna-martinson/

🔷 Emoris toimunud tööandjate maine uuringu tulemuste tutvustamisel arutasid tööturu muutusi Eesti atraktiivseimate tööandjate esindajad ning vestlusest jäi kõlama mitu huvitavat tähelepanekut.

🔷„Päris jõuliselt on kasvanud trend, kus ei ole konkreetset töökuulutust vastavale profiilile, aga inimene kirjutab otse," rääkis LHV personalijuht Katri Jürine.

🔷 Osadele ametikohtadele kandideerib varasemast isegi kordades rohkem inimesi. Samal ajal on teatud spetsialistide leidmine jätkuvalt väga raske. "On teatud profiilid, keda on Eesti turul väga keeruline leida: näiteks infoturbega seotud inimesed või mõned lennundusspetsiifilised ametikohad,“ tõi Tallinna Lennujaama personalijuht Anneli Lille näiteks.

🔷 Arutelu jõudis ka organisatsioonikultuurini ning küsimuseni, kas töökoht peaks üldse olema justkui üks suur pere. Teaduskeskuse AHHAA büroojuht-personalispetsialist Mari Luhaäär ütles, et AHHAA väldib teadlikult organisatsiooni nimetamist perekonnaks. Tema hinnangul loob perekonna metafoor töötajatele ja juhtidele ootusi, mis ei vasta tegelikule töösuhtele.

🙏🏻 Aitäh sisuka arutelu eest, Anneli Lille (Tallinn Airport / Tallinna Lennujaam), Katri Jürine (LHV), Mari Luhaäär (Ahhaa) ja Mari-Liis Eensalu (Emor)! Vestlust juhtis Indrek Lepik. Fotod: Fotograaf Arno Mikkor/ Emor.

🔷 Mis muutusi on tööturul veel märgata ja kuidas kasvab surve produktiivsusele, loe lähemalt juba artiklist https://emor.ee/blogi/paneelarutelu26/

🎙Turundaja ei peaks ettevõttes vastutama ainult kommunikatsiooni ja kampaaniate eest, vaid olema kaasatud ka tootearendusse, hinnastamisse ja müüki, ütles Saarioinen Eesti (Mamma) turundus- ja tootearendusjuht Triin Lõoke „Pointi“ värskes episoodis. Seejuures peab turundaja olema kahe jalaga maa peal ning teadma, mis toob turunduses edu. „Minu jaoks on alati olnud turundaja ülesanne mitte ilmtingimata minna muutma või revolutsiooni korraldama, pigem hoidma seda, mis töötab,“ ütles Lõoke. Kui müüginumbrid siiski langevad, tuleb tema sõnul turundajal leida uusi lähenemisi ja osata neid ka põhjendada.

🎙Samasugust mõtteviisi ootab Lõoke ka inimestelt, keda ta oma tiimi värbab. „Turundaja peab oskama argumenteerida ja põhjendada. Ma otsin kaasamõtlemist, vastutustunnet ja koostööoskusi. Ma tahan vaidlust. Ma hindan, et julgetakse öelda, et see ei ole õige.“ Lisaks vestleb Lõoke kandidaatide soovitajate ja endiste juhtidega, et mõista, kuidas inimene varem probleeme lahendas.

🎙13 aastat oma karjäärist töötas Lõoke HKScan Estonias, kus juhtis Baltikumi brändi-, kommunikatsiooni- ja tooteportfelli arendust. Teda hoidis ettevõttes töökultuur, mis andis vabaduse katsetada ja vastutada. „Ma tõesti ütlen, et mul olid vabad käed ja ma sain väga suuri asju teha. Minu jaoks loob hea turundaja selguse, mida me teeme, kellele me teeme ja miks me teeme. Anne Mere oli hästi julge käekirjaga. Ta tahtis, et kui me midagi teeme, siis see paistaks välja. Kuna ma olen selguse ja konkreetsuse pooldaja, siis mulle väga sobis selline keskkond.“

🎙 Välisturgudele laienemise kohta õppis Lõoke, et tooteid, pakendeid, turundust ja kommunikatsiooni ei saa ühest riigist teise üks ühele kopeerida, vaid neid tuleb kohandada. „Me alguses panime pakendi esiplaanile kolm keelt, proovisime Eesti pakendiga minna. See absoluutselt ei toimi. Ma ütleks, et see lõpuks hakkas isegi Eesti turul meie kahjuks töötama. Sa pead rääkima esiplaanil kohalikku keelt.“ Arvestada tuleb ka tarbimisharjumustega: „Kui me Eestis oleme harjunud, et viiner on seitse sentimeetrit, see on meie standard, siis Leedus on see kümme või kaksteist sentimeetrit, hot dog'i oma. Me ei saa minna tegema neid asju üks ühele. Kui seal tarbitakse kümnesentimeetrist viinerit pigem hommikusöögiks, siis Eestis oleme harjunud tarbima seda hoopis õhtusöögiks.“

🎙Lisaks kuuled, kuidas turundajana käituda, kui ettevõtte turuliidri positsioon satub ohtu, kui suurt osa tooteportfellist tasub igal aastal uuendada ning milliseid reklaame Eesti kultuuriruumis enam teha ei saa. Samuti meenutas Lõoke töötamist alkoholitööstuses ja selgitas, miks ta sellesse valdkonda enam ei naaseks.

Loe-kuula-vaata lähemalt: https://emor.ee/blogi/triin-looke/

🎙Kuidas muuta ettevõtte koduleht tehisaru jaoks nähtavaks? Millele keskenduda meediaplaneerimisel? Ja milline on agentuuride kõige õiglasem tasustamismudel? Neil ja teistel turundusteemadel rääkis „Point+“ värskes osas Omnicom Media Group Eesti juht Toomas Tepomes.

🎙Agentuuride kõige õiglasem tasustamismudel võiks tulevikus olla tulemuspõhine, leidis Tepomes. „Ehk me võtame vastutuse, leppides kliendiga kokku, mis see eesmärk on. Mis puudutab lihtsamaid kampaaniaid, siis me oleme veendunud, et suudame teha nii hea plaani, et see toob selle tulemuse ära. Kui see tuleb, siis me võtame oma poti. Kui ei tule, siis jumala eest, ärge makske meile.“ Kas kliendid on selliseks mudeliks valmis, näitab tema sõnul aeg. „Välismaal kõik suuremad grupid on järgemööda teatanud, et nende uus hinnastusmudel on selline.“

🎙SEO-st rääkides tõdes ta, et kuna üha rohkem otsinguid ei lõpe enam klikiga kodulehele, vaid vastused saadakse tehisarult, muutuvad tugev bränd ja usaldusväärne sisu aina olulisemaks. Et ettevõtte veeb oleks tehisarule paremini nähtav, soovitab Tepomes luua sisu, mis vastab küsimustele, mida inimesed tegelikult esitavad. Kasuks tuleb ka mitmekeelne koduleht. Veebilehtedel võib tulevikus olla ka laiem roll. „Alles lugesin ägedat case studyt (juhtumiuuringut) UK-st, kus kohalik telekanal lansseeris platvormi, mis on mõeldud väiksematele ettevõtetele. Paned oma kodulehe, süsteem skännib selle ära, teeb sulle teleklipi ja sa saad selle meedia kohe telesse planeerida. Ma lasin isegi testida, tuli täitsa viisakas: ta tegi selle ise valmis, pani sinna muusika ja sa said ka prompti muuta.“

🎙Meediaplaneerimisel soovitab Tepomes keskenduda võimalikult laiale katvusele ning kohandada sisu iga kanali jaoks eraldi. „See formaat, mis sul on teles, TikTokis ja veebibänneril, peaks olema erinev. Sa ei saa lihtsalt copy-paste’ida ja panna sama slogan’it igale poole ja arvata, et see töötab.“ Tähelepanuta ei tohiks jätta ka uusi kanaleid. „Näiteks Reddit on hea näide. Meie esimesed Redditi kampaaniad olid väga heade tulemustega.“

🎙Juhtimisest rääkides märkis Tepomes, et tugeva meeskonna alus on inimesed, kes suudavad omavahel hästi koostööd teha. Ka väga hea spetsialist, keda kliendid hindavad ja armastavad, ei tohiks tulla ülejäänud meeskonna arvelt. „Isegi sellisel juhul ei kaalu üks inimene üle kahekümne inimese heaolu.“

🎙Täispikas episoodis jagas Tepomes soovitusi, milliseid valikuid turundajana teha, kui meediaeelarve on 1000 eurot. Juttu tuli ka müügitööst, Google’i kontori külastamisest ning sellest, kui erineval tasemel on Eesti ettevõtete turundusmõõdikud. Lisaks kuuled, kuidas jätta turundajana võõrale inimesele esimese kõnega nii tugev mulje, et saada hiljem tööpakkumine.

Loe-kuula-vaata lähemalt: https://emor.ee/blogi/toomas-tepomes/