Infigo

INFIGO aitab teha õigeid valikuid.

🌍♻️ Põhjamaad: 4 riiki, 4 erinevat teed jätkusuutlikkuseni.

Pakendite ja jäätmete reeglid siin Põhja-Euroopas võivad tunduda paraja peavaluna. Kuigi Euroopa Liit annab üldise suuna, kasutab iga riik eesmärgini jõudmiseks täiesti erinevaid "tööriistu".

Aastal 2026 peavad tootjad ja kaupmehed arvestama sellega:

🇪🇪 Eesti: Süsteemne reform. Liigume jäätmete põletamiselt päriselt ringlussevõtule. Fookuses on keeruliste komposiitpakendite probleemi lahendamine. 🇫🇮 Soome: Vabatahtlikud lepped. Edu saavutatakse riigi ja tööstuse vaheliste "Roheliste kokkulepetega" (Green Deals). 🇸🇪 Rootsi: Mugavus loeb! Vastutus on omavalitsustel, kes toovad pakendite kogumise otse inimeste koduukse ette (kohtkogumine). 🇳🇴 Norra: Kõrged tasud. Tööstuse juhitud fondid on muutnud plasti kasutamise ettevõtetele reaalseks majanduslikuks kuluks.

Mis on ühist? Ükskõik, kas tegu on maksude, tasude või reformidega – odava ja kontrollimatu ühekordse pakendi ajastu on läbi.

👉 Siin tuleb appi INFIGO. Kas sinu pakend on "monomaterjal" või "komposiit"? See pole enam tehniline detail, vaid rahaline ja regulatiivne vajadus. Me aitame sul selles rägastikus orienteeruda, auditeerime sinu pakendeid ja valmistame su äri ette tulevikuks.

Milline neist riiklikest strateegiatest tundub sulle kõige tõhusam? Räägi kommentaarides kaasa! 👇

https://www.err.ee/1609602614/kodus-sorteeritud-plastpakend-jouab-endiselt-pigem-poletusahju

🇪🇪 Miks Sinu Sorteeritud Plastik Ikka Põletusahju Jõuab? Tõsine Sõnum Eestist! 🔥

Kuigi riik teeb sorteerimise lihtsamaks, näitab reaalsus, et suur osa sinu pingutusest läheb raisku: enamik kodus sorteeritud plastpakendist (eriti segaplast) jõuab endiselt põletusse, mitte ringlusse.
Miks?

Põhiprobleem: Kogu Eesti (ja Põhjamaade) süsteem näeb vaeva segaplasti (komposiitide) ümbertöötlemisega, kuna see on tehnoloogiliselt kallis ja Eestist kogutud materjali kvaliteet on liiga madal.

Puhtuse puudumine: Ümbertöötlejad vajavad puhast ja liigiti sorteeritud materjali, kuid puudub kõrgtehnoloogiline sorteerimistehas.

Eesmärgid kaetakse transpordiplastiga: Ringlussevõtu eesmärgid saavutatakse peamiselt kergesti ümbertöödeldava transpordiplastiga, mitte poest ostetud pakendiga.

Sinu sorteerimine on A-samm, aga B-samm (tehaste, tehnoloogia ja reeglite muutmine) peab tulema riigilt ja tootjatelt!

Mida arvad – kas Eestis tuleks kehtestada müügipakenditele eraldi, range ringlussevõtu siht? 🤔

Kodus sorteeritud plastpakend jõuab endiselt pigem põletusahju Jäätmereformi tulemusel hakkab kortermajade ees peagi olema eraldi konteiner pakendijäätmete kogumiseks. Ükskõik kui agaralt inimene poest ostetud plastpakendit ka ei sorteeriks, jõuab see aga endiselt suurema tõenäosusega Iru elektrijaama põletuskatlasse kui ringlusse. Erandiks on seejuur...

🇫🇮 Soome seisab silmitsi EL-i 2025. aasta ambitsioonika eesmärgiga võtta ringlusse 50% plastpakenditest. Kahjuks näitab statistika, et seatud eesmärgist ollakse veel kaugel. Soomes oli see näitaja 2022. aastal vaid 31% ja prognoosid 2025. aastaks ei ole palju optimistlikumad. See rõhutab vajadust ringlussevõttu oluliselt suurendada.

Peamised väljakutsed:
Liiga vähene liigiti kogumine: kuigi kogumissüsteemid on Soomes olemas, sorteerivad majapidamised plastpakendeid endiselt liiga vähe. Suur osa väärtuslikust materjalist satub olmejäätmete hulka.

Madal sorteerimiskvaliteet: ringlussevõtutehased vajavad puhast ja kvaliteetset materjali. Kui plast satub kokku teiste jäätmetega, langeb selle kvaliteet ja ümbertöötlemine muutub keeruliseks.

Riiklikud meetmed: Soomes laiendati plastpakendite eraldi kogumist juba 2023. aastal. Kuigi see oli samm õiges suunas, on tulemused veel oodatust madalamad.