GraceFit

Mõne reisi teeb meeldejäävaks hunnitud vaated, teise lummavad liivarannad ja kolmas ületab kõik oma tuksleva inspireeriva energiaga.

Mõnikord aga teeb reisi kõige meeldejäävamaks lahkus ja soojus oma onude-tädide ja nende perede poolt.

Kodused õhtusöögid maailma kiireima tempoga linnas.
Palju-palju naeru ja uudishimu kõigi ja kõige suhtes.
Filmilik pulmakleidi leidmine.
Taaskord võimalust õppida tundma oma isa. Ka siis, kui ta on juba 🪽… Jah, me õpime oma kalleid tundma tõesti igavesti.

Häält on küll 0, minule omaselt olen reisi lõpuks haige, aga õnnelik - see kõik oli natuke nagu mingi uus osa, mille oled endale elus leidnud.

On eriline olla eestlane, aga samal ajal olla osa suurest India crazyyy perekonnast. Oli eriline jagada sealset paari päeva veel lisaks oma parimate sõpradega 😍

Mõni reis on, mille kohta tahaks lihtsalt öelda - suur. Ja mitte ühegi muuseumikülastuse võ glamuuri pärast, vaid tunde eest, millega istud tagasiteel lennukis ja lihtsalt vaatad mööduvaid pilvi, konkreetsetest mõtetest kinni hoidmata.

Lihtsalt oled. See üks täiuslik hetk, kus me ei mõtle, tegutse, vaid lihtsalt oleme.

Oli väärt seda kogeda ja kõige enam koos omaenda õe-venna perega, kellele oleme viimased 6 aastat justkui kõige ja kõigi eest 🤍

Trenni ja liikumise maailm ei pea olema keeruline. Ja kindlasti ei pea see olema ideaalne 🥰

See võib olla hoopis ilus, lahe ja aegajalt ka messy 🫶

Tehes iga päev GraceFiti ja naistele trenne, olen näinud, et parimad tulemused tulevad siis, kui …⬆️
Loe lähemalt piltidelt 😘

Ma küsisin aastaid inimestelt, mitmes elu neil juba käib selle ühe elu sees. See oli minu jaoks nii paeluv - kuidas me ise mõtestame oma elu erinevaid etappe.

Üks hetk aga kui kaotasin palju, unustasin seda küsida. Teistelt, aga ka endalt.

Võib-olla seetõttu, et nägin, et üks hetk saabub hetk, kus ühele elule ei järgnegi enam uut. Võib-olla just seetõttu oli see aasta täidetud paljude tunnete, mõtiskluste, aga kõige enam - tegutsemisega.

Aasta, mis algas “stuck” tundega ja kümnete hommikutega häbinägu peas, et eile taas ei õnnestunud pidada endale antud lubadustest kinni.

Kordi ütlesin enesele, et TÄNA peab olema see päev, mil alustan muudatustega, mida tahan iseendas näha ja tunda. Tean, et kõlasin nagu rikki läinud plaat.

Üks hetk aga hiilis minusse väikest viisi tegutsemine. Tegutsesin iga päevaga natuke rohkem.
Natukene rohkem üksindusest välja ja elu sisse.

Tegutsesin, et justkui end üles, välja, edasi raputada läbi seisakute, mille olin eelnevate aastatega enda ümber koonud.

Aasta, mis algas mõtlike dialoogidega GraceFiti päevikusse, lõppes 35 mannateraga GraceFiti Balil märksõnaga, et olgu trennid, aga ka elu “juicy”!

Aasta, mil tegin elu põhjalikuma füüsiliste asjade ja kodu korrastamise, kapikoristuse ja värskenduse koos -ga.

Aasta, mil minu tervendajate nimekirjas on oma meigitooliga ja hoolsad silmad, et ma õpiks ka kangide tõstmise ära 🙈

Aasta, mis tõi suurimaks inspiratsiooniks eluterve maailmavaate ja kõige siirama ja kergema rõõmu nägemise - nii Igoris kui ka meie omavahelises suhtlemises.

Aasta, mis lõppes Balilt kaasa võetud mõttega - kas on oluline kõike pidevalt kategoriseerida õnnestumiste või läbikukkumiste alla, kuivõrd on oluline elus olla liikumises.

TO MOVE.

Jah, uued elud võivad ikkagi tulla, veel isegi ilusad ✨

Aitäh mu armas sõber, et oled minuga olnud siin läbi aastate, nüüd pühade lainele ja uuel aastal liigume edasi ❤️