TegevusTe

Mida laps teraapias õpib, mida koolis või lasteaias ei saa? 🤔

Tegelikult on nii koolil, lasteaial kui ka teraapial oma väga oluline roll. Need ei konkureeri omavahel, vaid täiendavad üksteist.

Lasteaias ja koolis õpib laps uusi teadmisi, oskusi ja igapäevaseid tegevusi koos teiste lastega. See on tema arenguks vaieldamatult väga oluline keskkond.

Tegevusteraapias vaatame aga sammu sügavamale. Püüame mõista, mis võib olla selle taga, kui mõni oskus ei taha areneda või igapäevased olukorrad valmistavad lapsele raskusi.

Näiteks võib lapsel olla keeruline keskenduda, kirjutada, riietuda, mängus osaleda või oma emotsioone juhtida. Teraapias harjutame neid oskusi lapse jaoks sobival tasemel, mängu kaudu ja tema individuaalseid vajadusi arvestades. Samal ajal toetame ka neid baasoskusi, millele kõik ülejäänud oskused toetuvad, näiteks kehatunnetust, tasakaalu, koordinatsiooni, tähelepanu ja sensoorset töötlust.

Oluline osa teraapiast on ka koostöö lapsevanemate ja õpetajatega. Kui kõik täiskasvanud mõistavad lapse vajadusi ühtemoodi ning kasutavad sarnaseid toetavaid võtteid, on lapsel palju lihtsam uusi oskusi igapäevaellu üle kanda. Just igapäevastes olukordades sünnibki päris areng.

📩 Kui Sul on küsimusi oma lapse arengu või igapäevase toimetuleku kohta, kirjuta meile DM või saada meil: [email protected]

Viimasel ajal pöördutakse minu poole üha sagedamini nn reflekside integreerimise teraapia teemadel. 👀

Sotsiaalmeedias liigub sellel teemal palju videoid ja lubadusi. Sageli väidetakse, et lapse õpiraskused, käitumisprobleemid, keskendumisraskused, kohmakus või muud arengulised väljakutsed on seotud “integreerimata refleksidega” ning neid probleeme on võimalik spetsiaalsete harjutustega kõrvaldada.

Väike selgitus siia juurde – reflekside integreerimise teraapia põhineb ideel, et osa lapse raskustest võivad olla seotud nn allesjäänud primitiivsete refleksidega ehk varajaste automaatsete liigutusmustritega, mis peaksid tavapärase arengu käigus taanduma. Teraapias kasutatakse tavaliselt kindlaid liikumis- ja koordinatsiooniharjutusi, mida laps teeb regulaarselt eesmärgiga neid reflekse “integreerida”. Selle lähenemise pooldajad usuvad, et reflekside integreerimine võib parandada näiteks keskendumist, õppimist, koordinatsiooni ja käitumist.

Seetõttu jäi mulle silma hiljuti Soomes avaldatud erialaorganisatsioonide ühine seisukoht: “Närvisüsteemi treenimist ja ravimeetodeid, mille eesmärk on integreerida primitiivseid reflekse, ei tohiks lastele soovitada.” Sellele on alla kirjutanud laste neuroloogia, lastepsühhiaatria, lastearstide, tegevusteraapia, füsioteraapia ja sensoorse integratsiooni valdkonna esindajad.

Ka minu professionaalne seisukoht ühtib sellega. ✅

Neuroteaduse tänaste teadmiste põhjal puudub veenev teaduslik tõendus, et reflekside “integreerimine” sellisel kujul, nagu seda sageli turundatakse, oleks tõenduspõhine ravimeetod või et lapse arenguraskusi saaks taandada üksikutele primitiivsetele refleksidele.

Lapse areng, käitumine, õppimine ja igapäevane toimetulek on märksa keerulisemad nähtused. Kui lapsel on raskusi, siis vajab ta hindamist ja abi, mis põhineb teadmistel lapse arengust, närvisüsteemi toimimisest ja kvaliteetsetel teadusuuringutel, mitte lihtsustatud selgitustel või trendikatel imelahendustel.

👆 Jagan teiega Soome Meditsiiniajakirja artikli kuvatõmmiseid (tõlge eesti keelde). Kel huvi, soovitan kindlasti lugeda!

Hea meelega kuulan ka teie arvamust ja seisukohti antud teema osas. Küsimused on samuti väga teretulnud! 🩵

Minu laps ei sobitu süsteemi… 🙄

See on mõte, millega jõuavad meie juurde väga paljud lapsevanemad. Lasteaias ja koolis tuntakse muret lapse käitumise, keskendumise või toimetuleku pärast. Kodus on igapäevased olukorrad pidevalt keerulised ja kurnavad. Vanem näeb, et laps vajab tuge, aga samal ajal tekib segadus — kelle poole üldse pöörduda? Kas kõigepealt perearst? Neuroloog? Kas on vaja saatekirja? Rehabilitatsiooniplaani? Diagnoosi? 🫣

Tegelikult ei pea üle mõtlema. TegevusTesse pöördumiseks ei ole vaja ei saatekirja, diagnoosi, puude raskusastet ega ka rehabilitatsiooniplaani. Kui Sul on mure või küsimus lapse arengu ja igapäevase toimetuleku kohta, siis sellest täiesti piisab. ✅ Broneerid aja ja lihtsalt tuled konsultatsioonile.

Konsultatsioon ei kohusta Sind millekski. See ei tähenda, et nüüd peab teraapias käima hakkama või et Sulle hakatakse mingit teenust peale suruma. Meie eesmärk on kõigepealt mõista last, kuulata vanemat ja vaadata koos otsa sellele, mis lapse igapäevaelus tegelikult toimub. 🙌

👉 Meie jaoks on väga oluline ka see, et abi jõuaks lapseni kiiresti. Meil on piisavalt vabu aegu, et saaksime uusi lapsi vastu võtta ja järjekorrad ei ole väga pikad. Usume, et lapse arenguga seotud murede puhul ei peaks pere jääma kuudeks ootama lihtsalt selleks, et esimene spetsialistiga kohtumine üldse toimuks.

Sageli vajavad vanemad kõige rohkem lihtsalt selgust, mõistmist ja tunnet, et nad ei pea selle kõigega üksi hakkama saama. Kui tunned, et Su laps vajab tuge, siis kirjuta meile julgelt. Sinu laps ei pea abi saamiseks ootama, et mingisse süsteemi sobituda! 🤸‍♂️

📩 [email protected]
🌐 www.tegevuste.ee

☀️TegevusTe mängunädalad on tagasi!☀️

Sel suvel ootavad lapsi taas viis päeva täis liikumist, mängu, meisterdamist, õuetegevusi ja koos avastamist. Meie mängunädalad on loodud nii, et laps saaks turvalises ja toetavas keskkonnas harjutada igapäevaoskusi, sotsiaalseid suhteid, iseseisvust ja eneseregulatsiooni läbi mängu ning rõõmsate ühiste tegevuste. 🙌

📅 Selle aasta mängunädalad:
I mängunädal: 29.06 – 03.07
II mängunädal: 27.07 – 31.07
(autistlikele lastele suunatud nädal)

Päevad sisaldavad:
🤸‍♂️ hommikuvõimlemist ja liikumismänge
✂️ käelisi tegevusi ja meisterdamist
🌿 õueaega ja sensoorseid mänge
🎲 grupitegevusi ja lauamänge
🙌 koos toimetamist ja sotsiaalsete oskuste harjutamist
⭐️ palju mängu, avastamist ja rõõmu

🩵 Sel aastal toimub esimest korda eraldi mängunädal autistlikele lastele. Selle mõte on pakkuda keskkonda, mis arvestab paremini lapse individuaalse tempo, vajaduste ja eripäradega. Väiksemas grupis on võimalik luua rohkem etteaimatavust ja struktureeritust ning pakkuda lapsele paremat individuaalset tuge, et ta saaks end turvaliselt tunda ja tegevustest päriselt osa võtta.

Samas arutame alati perega koos läbi, milline grupp lapsele kõige paremini sobib, sest iga laps on erinev ning kõik autistlikud lapsed ei vaja ühesugust keskkonda või tuge. ☀️

🕘 Päevategevused toimuvad kell 9:00–14:00
🧸 Võimalus jääda lapsehoidu kuni 16:00
📍 TegevusTe arendus- ja teraapiakeskus, Salve 4, Tallinn
💶 Osalustasu:
225€ (ilma lapsehoiuta)
285€ (koos lapsehoiuga)

Mängunädalat viivad läbi TegevusTe tegevusterapeudid.

Mängunädalale registreerimiseks või küsimuste korral kirjuta meile: 📩 [email protected]

Lasteaias ei paista arengu toetamise vajadus vahel välja suurte ja selgete raskustena. Mõnikord on need väikesed hetked igapäevas, mis korduvad ja annavad endast vaikselt märku. 🤔

Laps, kes ei joonista ega meisterda sama meelsasti kui teised.
Laps, kes niheleb pidevalt toolil ja ei leia mugavat asendit.
Laps, kes vajab riietumisel rohkem abi kui eakaaslased.
Või laps, kes hoiab ühistest mängudest ja tegevustest pigem kõrvale.

Need ei ole “lihtsalt harjumused” või “iseloom”. Sageli peitub sellise käitumise taga oskus, mis vajab veel arenemist või keskkond, mis ei toeta last piisavalt. 🌱

Kui täiskasvanu oskab neid hetki märgata ja tõlgendada, tekib ka võimalus sekkuda õigel ajal – enne, kui väikesed raskused muutuvad aina suuremaks ning hakkavad mõjutama lapse enesekindlust, õppimist või igapäevast toimetulekut laiemalt. ✨

Seepärast kutsume teid veebikoolitusele “Kuidas märgata, kui lasteaialaps vajab arengu toetamist?”.

Koolitusel vaatamegi neid olukordi lähemalt:
👉 Millised oskused kujunevad lasteaiaeas loomulikult?
👉 Kuidas märgata, millal laps vajab rohkem tuge?
👉 Mida jälgida käelistes tegevustes (pliiatsi hoidmine, lõikamine)?
👉 Kuidas kehaline areng mõjutab õppimist?
👉 Millal on mõistlik kaasata spetsialist?

See on praktiline ja silmi avav vaade lapse arengule – oodatud on nii lasteaia õpetajad ja tugiisikud, lapsehoidjad kui ka lapsevanemad. 🩵

Kui tunned, et tahad neid märke paremini mõista ja last teadlikumalt toetada, oled väga oodatud. Registreeru seminarile (link bio’s).

📆 Millal? 30. aprillil kell 13.00 – 14.30
💻 Kus? Zoom keskkonnas
👤 Koolitaja? Tegevusterapeut, sensoorse integratsiooni spetsialist ja TegevusTe looja Grete Eiche

📩 [email protected]
🌐 www.tegevuste.ee