Loodu

Karusepäevaga algas karude austamise kuu

Juulikuu üks tähtsamaid pühasid kohaliku maarahva kalendris oli 13. juulil tähistatud karusepäev ehk maretapäev. Selles pühas olid maausuline ja kiriklik sisu kokku sulanud. Kristlaste jaoks oli see Antiookia Margareetale pühendatud päev. Huvitava kokkusattumusena oli Läänemaa Karuse kirik pühendatud samuti Pühale Margareetale. Püha tundus üldse rohkem tähistamist ja äramärkimist leidvat Lääne-Eestis ja saartel.

Eestlastele endile tähendas karusepäev kesksuve päeva ehk looduse ringkäigu jõudmist suvisesse haripunkti. Nagu nimi viitab, seostus püha metsloomade nagu karude austamisega. Seda päeva nimetati ka otseselt karu päevaks ning sel päeval karu austades võis loota, et karu karja kallale ei tule. Sellel päeval algas töökeelu periood, mis näitab millal vanad eestlased ja teisedki põhjamaised naaberrahvad suvepuhkust pidasid. Karusepäevaga algasid niinimetatud koerapäevad, mis kestsid koguni 10. augustini ja nii kaua ei tohtinud tööd teha teha. Kui sellel päeval või koerapäevadel julges keegi heina teha või muud tööd, siis tulid karud ja hundid karja kallale. Seda kõige kuumemat perioodi nimetati ka karusekuuks.
Kuigi soomlastel ja ilmselt laiemalt tähistas maretapäev heinatööde perioodi algust.

Arvestades kui tähtsal kohal oli karjakasvatus Lääne-Eestis ja saartel, ei olegi ime et see püha oli samuti Lääne-Eestis ja saartel märgatavam. Mustjala Panga pangal kogunes rahvas näiteks maretapäeval kabeli või selle varemete juurde ja heitis õnne leidmiseks merre viina ehk tegeles ohverdamisega. Arvatavasti tehti ka tuld. Rahvakogunemisi on teada ka Palivere Karusemäelt, mis asus jällegi Läänemaal.

Karusepäeval on ohverdamise kohta ristiusu päevadel karjaõnne hoidmiseks teisigi andmeid. Näiteks heideti kirikuaknast välja raha. Sel päeval kesa kündmisega loodeti tõhusalt võidelda rukkiussi vastu.

Sõbraliku hinnaga pihustid konditsioneerist jne tingitud suvise külmetuse puhuks astelpajust, taruvaigust, saialillest, oliiviõlist jne.

Loodu loodustooted Loodu tähendab eesti keeles midagi, mis on loodud. Suurema osa asjade loojaks on loodus ise, kes on selle juures võimeline üles näitama suurimat tarkust.