Enfermeiro Area Rural

Enfermeiro Area Rural

Compartilhar

Photos from Enfermeiro Area Rural's post 14/05/2026

Dia 14/05/2026..!!
Equipo EAR vizita Escola EBF Gourema Leimea Sorin Balun, hodi halo atividade Mak hanesan Edukasaun Promosaun Saude ho Topiku pertinente Rabies, no administra vasina DT5 no HPV ba estudante Alvu sira hodi prevene moras kronika sira. Halo mos atividade screning Nutrisaun, Monitorizasaun kazu mal-Nutrisaun sira, no vasina rutina ba labarik Drop out sira, atu nune sira la bele lakon antigen sira.
ATIVIDADE ida nee lao diak tamba kordenasaun diak ho Manorin nain sira, Equipo EAR orgulho no apresia ho profesor sira nia disponibelidade tomak 👏🏻
-Abracos #

Photos from Enfermeiro Area Rural's post 12/05/2026

Dia 12/05/2026…

PARABÉNS BA LORON ENFERMEIRO IHA MUNDO ESPESIAL IHA TIMOR-LESTE 🇹🇱

Relaciona ho loron Enfermeiro sira nian mak Equipo Enfermeiro área rural halo asaun karidade no lori saude besik liu ba família Vulnerável Sr. Miguel Martins Soares ho nia alin nain2 iha Suku Eraulo Aldeia Lequisala Bairu : Likabau. Asaun ida nee objetivo atu tulun Malu ho buat nebe simples iha situação ida hanesan né iha loron espesial Enfermeiro sira nian.
NB : Esperansa ktk sei iha ema diak balun bele apoiu no suporta família vulnerável ida nee.

Dá-la ida tan parabéns ba ita Enfermeiro sira hotu nafatin fiar iha ita nia kareira, basa ita nia susesu wainhira pasiente sira hetan isin diak.

04/04/2026

Saida Mak Stroke?

Stroke hanesan moras ne’ebe akontese iha ita nia kakutak tamba iha Intupido(Iskemik) bele mos Vasos Sanguineo Nakfera (Hemoragik).

Tuir WHO : Stroke hanesan moras datolu ne’ebe oho Ema barak liu iha mundo depois de Atakasuan fuan Ho Kankro.

Em Geral Stroke Fahe ba Parte Rua

1. Iskemik

Stroke Iskemik akontese tamba intupido iha ita nia vasos Sanguineo (pembuluh darah) iha kakutak nia ne’ebe mak taka oxigem nia dalan atu fahe oxigem ne’ebe mak lori Ran ba iha kakutak tomak.

2. Hemoragik

Hemoragik akontese bainhira Vasos sangunio (pembuluh darah) iha kakutak Nakfera no mosu Ran iha kakutak(perdarahan) hodi provoka presaun Intrakraneal A’as no ikus akontese stroke.

Stroke Rua ne’e hanesan deit maibe nia tipo husi impaktu mak la hanesan Ida Intupido(Hemoragik) Ida Ran iha kakutak(Hemoragik).

Stroke hanesan moras ne’ebe impaktu husi faktor risko ne’ebe oin-oin ou multikausal.

Nia iha Faktor risko ne’ebe ita muda no mos Labele muda.

Lable muda mak hansesan faktor ne’ebe : Genetika, idade no S**o

• Genteika : Tenki atensaun iha ne’e Genteika hanesan moras ne’e husi Jerasaun maibe Laos dehan Jerasaun ona Ema ne nia tenki hetan stroke iha idade Avansado ne’e lalos maibe iha Risko bo’ot tebes atu hetan maibe bele prevene.

• Idade wainhira Ema Ida idade Avansadu ona Automatikamente nia oragaun balun fraku ona (degenerasi)funsaun ladun diak ona karik iha kakutak mak degenerasi tamba idade Automatikamente stroke sempre akontese. Maibe la taka dalan ba ema ho idade 30 ba Leten hetan Stroke.

• S**o Mane ho Feto mane iha Risko bo’ot tebes atu hetan Stroke kompara ho Feto Ida ne’e tamba impaktu husi hormon no mos gaya hidup.

Faktor risko ne’ebe bele muda mak hanesan : LifeStyle(gaya hidup), Fuma,kolestrol no Hipertensi.
Sira Ida tama iha parte bele muda ne tamba husi ita nia hahalok rasik no posibildade bo’ot ita bele muda karik lakoi hetan moras refere iha Futuru.

Referensia :
Setiawan,Putri Ayundari. DIAGNOSIS DAN TATALAKSANASTROKE HEMORAGIK. Jurnal Medika Hutama. Volume 03. Nomor 01. Oktober 2021. Hal 1660-1650.

Pratama, Aditya Denny. PENGARUH PEMBERIAN DUAL TASK TRAINING TERHADAP PENURUNAN RISIKO JATUH PADA KASUS STROKE ISKEMIK. Jurnal Sosial Humaniora Terapan.Volume 3 No 2, Januari-Juni 2021. Hal 32-40.
Copas husi Pajina 👏🏻

Quer que o seu prática seja a primeira Clínica em Dili?
Clique aqui para solicitar o seu anúncio patrocinado.

Categoria

Telefone

Website

Endereço

Dili